Et ka järgmisel aastal oleks iga kodu toidulaud rikkalik, arvati vanal ajal, et jõuluõhtul tuli süüa 9 kuni 12 korda või tuli lauale panna vastav arv roogasid.
20. sajandi toidulauda katavad tanguvorstid, sealiha, hapukapsad, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder.
Vanasti tapeti jõuluks siga, seepärast olid toidulaual paljud toidud sealihast ja seaverest. Jõuluõhtul küpsetati jõululeiba. Jõulujoogiks valmistati igas peres jõuluõlut.
Tänaste jõulutoitude loetelu on lõpmata pikk ja algab muidugi seaprae, hapukapsaste ja kartulitega, mille juurde kuulub kõrvitsa- või pohlasalat. Aga ka pasteet, verivorstid, sült, lihatarretised, sink, soolaheeringas või ka heeringarullid, täidetud munad, rosolje või kartulisalat, saiakesed, kringel, tort, kompott. Kindlasti on laual õunad, pähklid, mandariinid, apelsinid, aga ka kommi ja präänikuid. Erilise staatuse on säilitanud piparkoogid, mida ostetakse poest ja valmistatakse ise.
Jookideks morss ja mahlad, õlu, vahuvein, viimasel paaril aastakümnel ka glögi.
Vanal ajal visati jõulukalja õlgedele, saunakerisele, kaevu, ja loomadele. Lääne-Eestis ja saartel käisid mehed õlut otsides, lauldes ja juteldes ringi veebruari alguseni.